Lubasin küll paar päeva varem positada, kuid kahjuks ei jõudnud varem raamatud läbi lugeda. Kui nüüd on ta teie ees.
Kuna Jessie on tõeliselt põikpäine ja sihikindel. Tegemist on ikkagi ajakirjanikuga. Ei loobu ta sellest et Michael Brandtilt lugu kätte saada.
Michael ei saa lahti kirest ja veetlusest, mis teda naise poole kisub, sama palju kui verejanu, vampiiride poole. Kuid sellega seab ta ohtu nii enda, kui ka Jessie elu. Nende kahe teele satub päris palju seikluseid, millest nad koos peavad välja rabelema.
No nii, aitab küll raamatu tutvustamisest. Muidu polegi teil põnev seda lugeda. Minu isiklik arvamus sellest raamatus on üsna positiivne. Ütleme nii, et mõnele reisile kaasa võtmiseks hea lugemine. Ma mõtlen sellisele kus tuleb palju istuda, näiteks bussis. Eriti veel see tõttu, et tegemist on väikse ja kerge raamatuga. Kõigest 264 lehekülge. Mõnele võib see arv tunduda üsna suur. Kuid raamat on sellegi pooles väike.
Kui raamatust endast rääkida siis ülesehitus oli hea. Jutt läks üsna sujuvalt edasi, et ei tekinud siukseid lehtede viisi mõtetud teksti, mida nagu lugeda ei viitsi ja tahaks, et see juba otsa saaks. Eriti meeldis mulle teinepool raamatust, see oli minujaoks põnevam ja tunduvalt kaasakiskuvam kui esimene pool raamatust. Lõpu sündmused oli ka mõneti ettearvamatud. Mõnda kohta kohe ei oskanud ootada ja siis oli rõõm tõdeda, et oh siin juhtub ka midagi.
Tegemist on päris kaasa kiskuva looga, ning see paneb sind ka paljudele asjadele mõtlema. Mulle täitsa meeldis seda lugeda ja ütleme nii, et kui see lugu mul meelst on läinud siis uuesti lugemise vastu poleks mul midagi. Vampiirikad on mu lemmikud siis ütleme nii, et see vampiirikas oli teistsugune, mitte otseselt vampiiritest vaid migem nende küttitest. Ja mulle see meeldis.
Kui nüüd 10 punkti süsteemi järgi sellele raamatule punkte anda siis minult saab ta kõva 7 punkti :)
Aitäh!
Maris.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar